Neljapäev, 6. november 2008

"Teeninduskultuurist" - ilmunud aripaev.ee´s 20 sept.

Aasiasse sattunud eestlastel on tavaliselt väga keerukas toime tulla siinse teeninduskultuuriga - eriti sellise mõnikord isegi kahtlaselt sõbralikuna tunduva tähelepanuga inimeste suhtes.


Eestis paistab olevat normaalne see, et külastavale kliendile pööratakse alles siis tähelepanu kui ta ise selleks soovi avaldab, samas kui Aasias on asi hoopis vastupidine – mõne poe või söögikoha lähedale sattudes ilmub välja mõni tegelane, kes oma abi pakub kuid samas ei ole ta pealetükkiv, erinevalt müügiga tegelevatest inimestest mujal.

Kui kohalike käest küsida, miks nad nii kahtlaselt viisakad ja sõbralikud on siis ei oska nad alguses üldse midagi kosta, sest teistsugust käitumist peetakse võimatuks. Tihtipeale pakutakse välja seda, et Aasias on üsna palju rahvast ning alati saab leida uue töötaja selle asemele, kes ei ole piisavalt sõbralik. Samas paistab sellisest seletusest midagi puudu olevat. Et teada saada, millest võib olla tingitud selline teeninduskultuur tuleb kohalikke natuke rohkem tunda ning nendega pikemalt rääkida ning tulemusena selgub see, et inimesed peavad väga oluliseks kohal külalislahkust ning soovivad vältida arusaamatusi. Üheks sellise käitumise näiteks on see, et söögikohtades võib külastaja ära juua nii palju külma teed kui jaksab. Samuti tuleb siin hiinlaste arvates mängu ka soov kontrollida võimalikult suurel määral välismaalase ehk antud juhul siis külalise tegemisi, ning seda mitte pahas mõttes vaid lihtsalt ühiskond on selline, kus on harjutud pidevalt teiste eest hoolitsema ning kokku hoidma. Heaks näiteks saab siin tuua selle, et paljudel Aasia riikidel ei ole olemas mingit pensionisüsteemi, sest lapsed peavad vanemaid üleval ning see oleks neile solvav kui riik nende eest seda teeks.

Sellised on valdavalt olnud kohalike põhjendused oma teeninduskultuuri kohta - tegemist on lihtsalt kultuurilise omapäraga, kuid samas võiks ju hoopis arvate, et inimesed on aru saanud, et sõbralik käitumine toob kliendi tagasi ning seetõttu üritatakse pakkuda alati seda mida ise teeninduselt oodatakse.

Samas ei saa pidada ka Aasia teeninduskultuuri üldiselt ideaalseks, sest on ka siingi igasuguseid tegelasi – näiteks taksojuhte kes ei saa aru kaardi peale tehtud x`ist või söögimaja pidajaid kes selle peale turja kargavad kui julged nende söögipulki tarvitada ning ei olegi enda omi kaasa võtnud – mis sellest, et keegi neid kaaasa ei tassi. Samas võib Aasia inimeste suhtumisest nii mõndagi õppida ning seda just teenindusvaldkondades, kus võib ikka leida igasuguseid tegelasi.

Kommentaare ei ole: