Neljapäev, 25. detsember 2008

Kultuurifestival











Sellest üritusest on juba päris paras aeg möödas kuid kuna ma olen blogi kirjutamisel olnud suhteliselt laisk siis loodan, et see on andeks antav. Meil oli novembri lõpupoole üks selline üritus, kus igast riigist pärit tegelased pidid tutvustama oma kultuuri (toidud, tantsud, riided värgid). Igale riigi esindajatele anti selline kuudi moodi asi, kuhu siis sai panna püsti oma ekspositsiooni. Kuna mina ja mu toanaaber olime ainsad oma riigi esindajad siis võtsime meie kahepeale oma kuudi. Toanaaber siis Svaasimaalt (temast oma rahvariietes ka mõni pilt) pärit tegelane. Meie putkasse kutsusin igaks juhuks ka Sanderi ja Maria, kes õpivad siin samas Tainanis National Cheng Kung University nimelises ülikoolis. Nemad muidugi olid samasuguseks eksootikaks nagu mu toakaaslanegi, sest ega kohalikud eriti blonde juukseid ja heledaid silmi näinud ei ole. Kuudi kujundusest rääkides me midagi erilist ei teinud - panime paar lippu üles ning arvutisse jooksma pildid Eestist. Selles suhtes oli paljudel suu lahti kui pilte nägid - sest nad ei saanud alguses aru mis see valge asi seal piltidel on, ning siis tulid küsima: "Kas see on tõeline lumi või?" Et kohe selline mis taevast sajab?"
Kuna aga meid oli suht vähe ja ma ka ilgelt laisk olen siis võrreldes suurema esindajate hulgaga riikidega paistis meie kuut suht tühi olevat. Eriti oli märgata Vietnami (kust minu arvates suurem osa välistudengeid tuleb) kuid samuti tuleks ära märkida kõik, sest suurem osa nägi neist vaeva oma asjadega kuni hommikuni välja Indoneesia, Tai, Filipiinid, Jaapan, Boliivia, Malaisia, Peruu, Rumeenia jne. Eraldi võiks ära märkida horvaadid, kes suutsid oma boksi panna Euroopa kaardi, kus Baltimaad on tehtud Venemaa osaks ning kui küsisin, et kus kohas on Eesti, näitasid nad mulle kas Teravmägesid või Valgevenet ning olid täiesti hämmastunud kui ma näitasin kus Eesti tegelikult on.
Et teiseks põhiatraktsiooniks peale kuutide olid erinevate maade esinemised - seda nii laulu kui ka tantsuga (kusjuures paljud kandsid rahvariideid, samas kui ma isegi oleks sinna Eesti rahvariided hankinud siis tõenäoliselt oleks ma nendega üles sulanud, sest kõik esindatavad maad on ikka päris kaugel lõunas). Esinemistest kõige meeldejäävamateks saaks pidada Vietnami tüdrukute ja indoneeslaste laule ning Boliivia tantsu. Esinejatele anti enne üritust umbes üks kuu ette valmistamiseks ning eelmisel päeval oli siis suur peaproov (õigemini siis oli selline proov kuhu ka lavastaja oli kohale tassitud).
Samuti oli seal suurem söökide pakkumine, kus siis iga maa tegi enda stiilis sööki. Mina piirdusin Eesti toidu puhul kamaga ning pakkusin sinna ka õunu juurde - siin rahvas nimelt eriti õunu sööma ei kipu, nimeks panin üllitisele "laisa inimese hommikusöök". Muud jällegi nägid jõhkralt vaeva oma maale eripäraste söökide pakkumisega ning nende valmistamisega, mille jaoks anti meie kasutusse terve kokanduslabor.

Kommentaare ei ole: